„Sügaval, sügaval kehas, elab hing. Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind. Lind, kelle nimi on Hingelind. Ja ta tunneb kõike seda, mida meiegi tunneme. On inimesi, kes kuulavad teda sageli. On inimesi, kes kuulavad teda harva. Ja on inimesi, kes kuulavad teda ainult üks kord elus. Sellepärast tasub – kas või hilja öösel, kui ümberringi on vaikne, kuulata tähelepanelikult Hingelindu, kes elab meie sees – sügaval, sügaval meie kehas.“ M. Snunit